Miks perearst 40kraadises palavikus lapse juurde ei tule

Mind ajendas kirjutama Äripäevas ilmunud artikkel perearstide dividendidest. Kui minu väikelaps oli 40kraadises palavikus, siis palus perearst temaga tulla perearstikeskusesse. Peamiseks põhjuseks toodi, et kodus ei ole võimalik vereproovi võtta ja haigust määrata.

Selline suhtumine hämmastas mind. Võtsin ühendust sotsiaalametiga, kust sain teada, et perearstil on õigus otsustada, kas ta teeb koduvisiidi või mitte. Enne Äripäeva artiklit ei teadnud ma, et kogu perearstisüsteem on eraõiguslik.

Pärast selle fakti teadasaamist on mul selge, et perearst ei ole kuidagi motiveeritud koduvisiiti tegema – see on ju puhas kulu. Reeglina koduvisiite ei tehta. Arvan ka, et tänapäevaste võimaluste juures on tahtmise korral võimalik kodus vereproovi võtta. Kas on siis parem, kui laps nakatab perearsti keskuses teisi lapsi või täiskasvanuid?

Samasuguses olukorras on olnud mitmed minu tuttavad ja ühine järeldus on olnud, et ainuke väljapääs on kutsuda kiirabi. Kas see on normaalne (odav) lahendus? Minu arvates ei ole. See, et perearst palub tuua 40kraadises palavikus lapse perearstikeskusesse, on lubamatu ja näitab kogu meie meditsiinisüsteemi nõrkust.

Samas olen aru saanud, et perearstikeskus saab teatava summa iga hingekirjas oleva inimese pealt vaatamata sellele, kas inimene külastab perearstikeskust või mitte – see tähendab, et vabu vahendeid peaks olema.